, millises täpsemalt, seda ei teadnud Nadja isegi. See oli viimane õhtu. NENDE õhtu ja Toomas pidi tulema talle järgi täpselt 21 minuti pärast. Nadja oli juba valmis ja ootas akna peal..."Sa jäid kaks ja pool minutit hiljaks!" naljatles Nadja. Ta teadis, et mehele ei meeldi tema järele oodata, nüüd sai ta hea võimaluse tagasi teha. Toomas vaid muigas ja avas talle autoukse. "Kuhu me läheme?" tundis Nadja huvi, "kas see on saladus?" Toomas muigas ja ei öelnud midagi. "Tegelt ka? Mul eriti kõht tühi pole, aga kui restosse, siis võin ju väikse krevetisalati võtta.." "Ei lähe sööma, ära põe," vastas Toomas ja juhtis autot läbi vihma edasi kesklinna poole.
See oli viiekordne paneel, mille ees nad peatusid. Üks vana mees tegi paraadna ukse ees suitsu. Toomas suretas mootori välja. Nadja tegi 'ohoo' nägu ja vaatas Toomasele otsa: "Mis see on mingi nali sinu arust vää? Mina küll mingile korteriläbule ei viitsi minna.." Toomas ei teinud sellest väljagi ja tuli teisele poole autot ning avas talle ukse. Nadja vaatas talle küsivalt otsa. "Tule-tule nüüd, ega sa autosse ka ei saa jääda ju," manitses Tom.
Jõudnud neljandale korrusele, astusid nad uksest sisse. "Kus teised siis on? Kelle korter see on?" vuristas Nadja. "Meie," vastas Tom, "tulin puurtorni pealt ära. Sain naftaterminali tööd. Teenin küll vähem esialgu, kuid ma tahan olla sinu jaoks olemas. Olla sinuga koos, saad aru?" Seda öeldes laskus mees ühtäkki ühele põlvele ja võttis taskust välja väikese karbi, sellise punasest sametist ja südamekujulise. Nadja tundis, kuidas ta põlvist nõrgaks läheb. Tal tekkis tahtmine samuti ühele põlvele laskuda, puhtalt toetamiseks. Selle asemel toetus ta seinale. "Nadja, kas.." Jõudis toomas küsima hakata, kui naine lõpuks toibus: "Muidugi, Toomas, muidugi! Mis sa siis arvasid? Et mulle see viis aastat üldse ei loe? Oleksid sa aasta veel venitanud oleksin ise palunud..."
On hommik. Ta teeb silmad
lahti ja tunneb seljas tugevat valu. Põrand on läbi kolmekordse vaiba siiski väga kõva. mehe tugev käsi hoiab teda kaisus. Ta ei tahaks mitte kusagil mujal olla. Kuhugi pole kiiret, kusagil pole parem. Ja ta teab, et ta ei lähe täna.. Ta jääb siia. Tema kõrvale. Alatiseks.˜”*°•.Codeplayer.•°*”˜
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar